Adler Kinnisvara pakub tulevasele omajaomanikule 21. sajandi ehituslahendusi Ideaalmaja nime all. Kuna Ideaalmaja puhul on tegu passiivelamuga, mille nimi ja kasutegur pole Eestis kaugeltki üldtuntud, anname alljärgnevalt lühiülevaate sellest, millal, kus ja miks antud ehituslahendusi kasutama hakati. Enesestmõistetavalt  kirjutame ka sellest, miks peaks oma eluaset ehitama hakkav inimene otsustama just Ideaalmaja kasuks.

21. sajandit võib pidada keskkonnateadlikkuse sajandiks. Eelmist sajandit iseloomustavale ressursse laristavale elustiilile on järgnemas märksa kainem periood, mil au sees on loodussäästlikkus ja kuluefektiivne mõtlemine.

Nii nagu autotööstuses on järjepidevalt väiksema kütusetarbimise poole liigutud, on ka ehitussektoris viimased aastakümned tegutsetud madalamate ülalpidamiskulude saavutamise nimel.

Kui rääkida maja ehitusprotsessist, siis kahtlemata on ehitusmaterjalide tootmise, transpordi ja paigaldamisega seotud suuremahulised kulutused. Samas ei saa kõrvale vaadata tõsisasjast, et eriti meie kliima puhul hakkab maja maksumuses suuremat rolli mängima hilisem ekspluatatsiooni kulukus.

Passiivmaja on tegelikkuses üks mitmest võimalikust tulevikuelamu tüübist – teoorias tundub kõige ulmelisema ja ideaalsemana nn. peaaegunull-energia maja, mille kütmiseks lisaenergiat ei kulugi – maja energiatarbimine välisvõrkudest on viidud miinimumini. Sellise maja miinus passiivmaja ees on tema kõrge ehitushind ja tehnosüsteemide keerukus.

Passiivmaja realistlike ehituskulude (passiivelamu rajamine pole tänapäeval tavaelamuga võrreldes oluliselt kallim) ja soodsate ülalpidamiskulude suurepärane suhe tuleneb sellest, et kuigi elamu energiatarbimist pole viidud maksimaalselt madalale, on jõutud piirini, mis lubab aktiivse küttesüsteemi minimeerida ning kasutada elamiseks sobivaima  temperatuuri hoidmiseks majast väljuvat õhku.

Saksamaa seadusandlus seab elamu küttevajadusele karmid piirid

Esimeseks passiivmajaks oli Saksamaal Darmstadtis 1991. aastal ehitatud neljapereelamu,  mille keskmine küttekulu on olnud alla 1 liitri kütteõli ruutmeetri kohta aastas (1 l kütteõli on umbes 10 kWh).. Siinkohal pälvib eraldi tähelepanu tõsiasi, et tegelik kulu on osutunud madalamaks planeeritust – algselt sooviti saavutada kulu 1 l kütteõli/m2 kohta aastas.

Viis aastat hiljem, 1996. aastal rajati töörühma „Hinnasoodsad passiivmajad“ raames 600 nn “teise põlvkonna passiivmaja”.

Tänaseks on passiivmajade hulk Euroopas jõudnud u. 5000 elamuni, neist suur osa asuvad Saksamaal ja Austrias. Samas leidub hulgaliselt vastavaid ehitise ka Rootsis, Hollandis, Prantsusmaal, Belgias ja mujal.

Passiivmajade hoogsale levikule aitab kahtlemata kaasa Euroopa riikide loodussäästlik poliitika – nimelt 1995. aastal Saksamaal vastu võetud määrus kohustas aastatel 1995-2000 püstitatud elamutel kütmiseks kuluva energia määra langetama 100 kWh/(m2 a). Siinkohal olgu mainitud, et normaalne kütteenergiatarve vanematel elamutel (püstitatud enne 1980. aastat) on umbes 200-220 kWh/(m2 aastas).

Eestis küll vastavad määrused ja keskkonnasäästlike ehitusmeetodite premeerise süsteem puudub, kuid arvestades meie kuulumist Euroopa Liitu ja euroopalikku kultuuriruumi, on passiivmajade levik tulevikus vägagi tõenäoline. Eriti kui arvestada ajaga kerkivaid kütte- ja elektrienergia hindu.

Ideaalmaja – neliteist korda säästlikum ja ruumilahenduselt paindlikum

Seega on vanemat tüüpi elamu ja moodsa passiivmaja kütteenergia vajaduse vahe ligi 14. kordne (220 kWh/m2 aastas vs 15 kWh/m2 aastas).

Passiivmaja energiasäästlikkus saavutatakse lihtsate ehitusmeetoditega – maja on ehitatud õhutihedaks, hästi soojustatud, elimineeritud on võimalikud külmasillad, akende kvaliteet ja paigutus annavad võimaluse ärakasutada passiivset päikeseenergiat ning majast väljuv soojus juhitakse ventileerimise ajal soojavahetiga tagasi sissetulevasse õhku.

Lisaks pakub Ideaalmaja konstruktsioon võimalust meelepäraselt valida sisemiste vaheseinte paigutust – termoselaadne majakarp ei vaja kandvaid vaheseinu, mistõttu on ruumiprogrammi muutmine lihtne ega vaja mahukaid ning kulukaid tugevusarvutusi.

Maja mõtlevale inimesele

Eestlase vajadus oma maja järele on sama vana kui meie rahvas. Ehitusbuumi ajal tundus hetkeks, et isikliku elamu hankimine on imelihtne – tuleb vaid välja valida sobiv arendaja poolt valmisehitatud maja meeldiva asukohaga endisel põlluplatsil ja sõlmida pangaga laenuleping.

Täna me teame, et selline teguviis pole kõige mõistlikum. Lisaks maja soetamishinnale tuleb majaomanikul arvestada kaudsete kuludega, mille moodustavad nii majapidamiseks kui näiteks transpordivahendile minevad rahavood.

Oma maja on suur õnn, kuid ka suur vastutus ja suur kulu.

Valides oma elamuks meie poolt pakutava Ideaalmaja, jääb Sul rohkem aega ja raha rõõmudeks, sest küttekulud püsivad ülimalt madalad. Samuti lisandub teadmine, et oled juba oma väikese panuse planeedi päästmiseks andnud.