Trki

Eesti linnade võrdlus - Pärnus lähevad kaubaks väikesed, Tallinnas väikesed ja keskmised ja Tartus suured korteripinnad 

Kinnisvaraturul toimuv on Eestis alati pakkunud ohtralt kõneainet. Kui buumi- ja sellele eelnevatel aastatel olid kasvutempot hoidmas nii kinnisvarahinnad kui majanduskasv üldiselt, siis alates 2008. aastast on õhus pigem küsimus  – millal ikkagi jõuavad jalad maha?

Teatud mõttes elame hetkel ooterežiimil – ostu- ja müügiotsuseid kiputakse edasi lükkama tuleviku peale lootuses, et üleminek Euroopa ühisrahale toob hindade osas selguse.
Samas ei saa seisakut ainult ootuste-lootuste süüks panna – tööpuudus ning pankade ülikonservatiivne laenupoliitika on loonud olukorra, kus võimaluste puudumise tõttu niikuinii potentsiaalseid ostjaid turult võtta pole.

Mis on toimunud:

Tallinnas
Mõningast kasvutrendi võib märgata 2009. ja 2010. aasta kolmanda kvartali tehingute võrdluses – näiteks Tallinnas toimus korteriga seotud tehinguid 2009. aasta kolmandas kvartalis 1328 ja 2010. aasta samal ajavahemikul 1421. Kui tehingute arvu vahe polegi väga muljetavaldav, tuleb ikkagi ära märkida Tallinna korterite keskmise ruutmeetri hinna kasv kuni 70 m2 suuruste korterite hulgas – nii näiteks on kuni 30m2 korterite ühe m2 hind kerkinud 2010. aastal 11 357,53 kroonini (2009. aastal 8501,49), mis protsentides teeb tõusu suuruseks lausa 33,6%. 30- 41m2 korterite ruutmeetri keskmine tehinguhind on jõudnud 13 857,23 kroonini (2009. aastal 11 778,21 krooni, tõus 17,65%), 41-55m2 korterite oma 11 538,35 kroonilt 14 408,02 kroonini (tõus 24,9%). 55m2 kuni 70m2 korterite ruutmeetri keskmine tõusis aastaga 12 347,38 kroonilt  14 266,37 kroonile (15,54%). Langustrendi näitas vaid suurte (70m2-250m2) korterite müügihind, kuna võrreldes 2009. aastaga langes 2010. aastal ruutmeetri hind 16 928,70 kroonilt 16 399,10 kroonile. Samas on võrdselt väiksemate korteritega kasvanud tehingute arv ka 70-250m2 korterite hulgas. Võrreldes 2010. aasta teise kvartaliga on tõus toimunud kuni 50m2 korterite müügihinnas, samalajal kui keskmiste korterite (alates 50m2) müügihinnad on kolmandas kvartalis (võrreldes 2010. aasta teise kvartaliga)  kergelt kukkunud.

Pärnus
Eesti suvepealinnas Pärnus tõusis tehingute arv 2010 kolmandas kvartalis võrreldes aastatagusega 96lt 131ni. Kuigi Pärnu korterite ruutmeetri maksumus on näiteks 55-70m2 korterite puhul aastaga langenud, on 41-55m2 korterite ühe m2 keskmine hind kerkinud 11 561,74 kroonilt 11 961,23 kroonile. Siinjuures pole oluline mitte antud suuruses elamupindade kallinemine, vaid hoopiski tehingute arvu tõus – 2009. aasta kolmandas kvartalis tehti Pärnus tehinguid 23, käesoleval aastal aga juba tervelt 47. Seega tuleb tõdeda, et nõudlus väikeste, tõen. kahetoaliste korterite järele on Pärnus kasvanud aastaga natuke enam kui kaks korda. Samuti on Pärnus oluliselt tõusnud 10-30m2 elamupindade (8 038,88 kroonilt 11 032,60 kroonile ehk 37,2%) ja mõnevõrra 30-41m2 suuruste korterite  (9 383,09 kroonilt 9 841,56 kroonile) ruutmeetri hind. Tehtud tehingute arv on Pärnus suurenenud tegelikult kõigi kuni 70m2 korterite arvestuses, vaid tõeliselt suurte pindade (70-250m2) puhul on näha langust – kui 2009. aasta kolmandas kvartalis löödi Pärnu linnas käed 17 korral, siis aasta hiljem vahetas omanikku 10 korterit. Siinkohal ei pruugi küsimus olla nõudluse vähesuses vaid hoopiski pakkumise kasinuses – nimelt kerkis ühe ruutmeetri reaalne keskmine müügihind tervelt 43,7 protsenti (8 665,22 kroonilt 12 454,33 kroonile). Tehingute arv on võrreldes käesoleva aasta teise kvartaliga langenud 149-lt 131-le, kuid samas on teise ja kolmanda kvartali hinnad enamvähem võrreldavad – väike langus on toimunud pea 30-41m2 ja 55-70m2 korterite keskmises hinnas, samas kui ülejäänute hinnad on kolmandas kvartalis kas veidike või isegi päris tublisti kasvanud (näiteks 10-30m2 korteritel ühe m2 hind 14,7 protsenti).

Tartus
Tartus on tehingute arv aastaga tõusnud 260.lt 297-ni, samuti on kerkinud kõigi, välja arvatud 55-70 ruutmeetriste korterite hinnad. Tõsi, hinnatõus on olnud stabiilne ja küllaltki marginaalne – kõigi korterite keskmine m2 on tõusnud 11 610,19 kroonilt 12 646,70 kroonile (tõus 8,9%), samas kui Tallinnas on 2009. ja 2010. III kvartali kõigi korterite keskmine hind tõusnud 16% (12 222,99 kroonilt 14 177,17 kroonile) ning Pärnus 8,26% (10 695,12 kroonilt 11 578,10 kroonile). Selles osas on näha, et Tartu ja Pärnu kinnisvara on tõusnud üpriski võrreldavas tempos, jäädes oluliselt maha Tallinnast.
Kolmas kvartal 2010. aastal on olnud Tartus võrreldes teise kvartaliga küllaltki tehingurohke – tehti 297 tehingut 267 asemel. Samas on Tartus oluliselt tõusnud suurte korterite (70-250m2) ostude-müükide arv – 34lt 55-le. Tõusujoones on eelmainitud suurusklassi elamispindade puhul liikunud ka hind – kui teisel kvartalil maksti keskmiselt ühe ruutmeetri eest 11 789,50 krooni, siis kolmandas kvartalis tuli suurema pinna eest välja käia juba 14 553,20 krooni ruutmeetri eest. Tõus on tervelt 23,44 protsenti. Veidikene on kukkunud 30-41m2 55-70m2 korterite hinnad, kuid tegemist pole olulise langusega.

Kokkuvõte
Kui vaadata Eesti kolme nn. võtmelinna, siis tuleb tõdeda, et tõusujoon on selgelt tajutav nii turu elavnemise kui hindade tõusu osas. Mõnevõrra huvitav on jälgida ostjate eelistusi linnade lõikes – tartlasi näib paeluvat eelkõige suur, tallinlasi väike ja keskmine ning pärnakaid pigem väiksemapoolne elamispind. Pärnu puhul on selline eelistus igati arusaadav – suvepealinnas on levinud nn. suvituskorterite omamine, mida suvel kas ise kasutatakse või kalli hinna eest turistidele üüritakse. 
Üldiselt võib eeldada, et sarnaselt majandusega on ka kinnisvaraturul põhi saavutatud ja edasi liigutakse juba mõistliku tõusutempoga. Ning tehinguid tehakse eelkõige vajadusest, mitte kasumisoovist lähtuvalt.
 
Adler Kinnisvara meeskond

Pindi: kinnisvaraturul hakkas raha liikuma 

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman märkis, et II kvartalis on raha kinnisvaraturul taas liikuma hakanud ning see kajastub ka majandustulemustes.

Olulisteks märksõnadeks olid II kvartalis Soomani sõnul tehinguaktiivsuse stabiilsus, nõudluse kasv, teatava defitsiidi tekkimine osade kinnisvarasegmentide puhul ning uudised uutest arendusprojektidest.

"Lisaks hoidis optimismi üleval euro-ootus, mis üleeile lõplikult realiseerus. Oluline on tööpuuduse stabiilne langus ning kommertspankade üha aktiivsem laenumüük, mis ei lase turul uuesti varjusurma langeda," rääkis Sooman.

"Firma jaoks oli olulisim tõdemus, et turul on hakanud taas raha liikuma ning see kajastub ka ettevõtte majandustulemustes," lisas ta.

Realia Groupi (Pindi Kinnisvara ja ERI Kinnisvara) II kvartali käivetega jäi ettevõte rahule. Võrreldes I kvartaliga oli kasv üle 25% ning kõik kuud olid korralikus kasumis, kinnitas Sooman.

Turuarengut mõjutas tema hinnangul enim tööpuudus. "Kuniks massid kinnisvaraturul aktiivseks ei muutu, ei toimu turul ka äkilisi muutusi. Kindlasti positiivsus kasvab, kuid mingeid kiireid arenguid me ei näe. Tänu euro otsusele välisinvestorite hulk mõnevõrra kasvab, kuid kogu turu mahtu arvestades on tegemist siiski kosmeetilise suurusega ning taaskord saame tunda vana korratud tarkust, et kinnisvaraturg püsib siiski peamiselt sisenõudluse najal," rääkis Sooman. 
 

 

Uus Maa: Õismäel tehingute arv tõuseb  

Uus Maa atesteeritud konsultandi Olga Fjodorova sõnul on Õismäe korterite turul märgata tänavu tehingute arvu tõusu.

“Hinnad on stabiliseerunud. Müüki saabub reaalse hinnaga kortereid,” osutas ta. Fjodorova tõi välja, et on hulk kliente, kes soovivad korteri soetada just Õismäele ning mitte näiteks Mustamäele, kus on hinnad samas suurusjärgus. Need kes on harjunud elama Õismäel, reeglina mujale minna ei taha,” osutas ta ning tõi ühe põhjusena välja perekondlikud sidemed. Aasta teiseks pooleks ta piirkonnas kardinaalseid muutusi ei prognoosinud. Keskmiselt maksab 1-toaline korter Õismäel 450 000-550 000 krooni, 2-toaline 550 000-650 000 krooni ja 3-toaline 750–850 000 krooni.

 Allikas: Ehitusuudised.ee

 

Tallinna ja Tartu üürihinnad püsivad stabiilsed  

Juuli algul soovisid korterite üürileandjad Tartus saada ruutmeetri eest keskmiselt 81 krooni, Tallinnas aga 80 krooni. Seega on üürikorterite keskmine pakkumishind Tartus õige pisut kõrgem kui pealinnas.

Ühetoaliste korterite eest küsiti Tartus keskmiselt 93 krooni, kahetoaliste eest 79 ja kolme ning enama toaga korteri eest 75 krooni ruutmeetrist.

Tallinnas küsiti ühetoaliste korterite eest keskmiselt 89 krooni, kahetoaliste eest 79 ja kolme ning enama toaga korteri eest 76 krooni ruutmeetrist.

Tartus oli 8. juuli seisuga 380 üürikorterite pakkumist.
Tallinnas pakuti samal ajal üürile ligi 2000 korterit, mida on ca 300 võrra vähem, kui aasta esimestel kuudel.

 Allikas: Spot.City24.ee

 

Kinnisvaratehingute arv kasvas 25%  

Eesti kinnisvaraturg tegi teises kvartalis läbi suurima tõusu alates 2006. aastast, kuna euroalaga liitumine sai heakskiidu ja majandusväljavaated on paranenud, kirjutab Bloomberg.

Kinnisvara ja maamüügitehingute arv kasvas aastases võrdluses 25% (8108 tehingut), mis on suurim kasv alates 2006. aasta esimesest kvartalist. Tehingute väärtus kasvas 12 protsenti – 372 miljoni kroonini.

Buumijärgne kinnisvaraturu kokkukukkumine 2008. aastal langetas eluasemehinnad poole väiksemaks ja kahandas ärikinnisvarasse tehtud investeeringute suurust 2009. aastal 97%.

Balti riigid on taastumas sügavast majanduslangusest tänu suurenenud ekspordi nõudlusele. Eesti majandus pöördus rahandusministeeriumi ja keskpanga hinnangul tõenäoliselt tõusule eelmise aasta viimases kvartalis.

Olukorra paranemine kinnisvaraturul kahandab pankade laenukahjusid ning keskpanga sõnul võib Eesti pangandussektor käesoleval aastal kasumlikuks pöörata.

Eesti eurole ülemineku kiitis Euroopa Komisjon heaks 12. mail ning EL rahandusministri ametlik otsus  peaks tulema 13. juulil. Eestist saab 17. euroalaga liituja, Ida-Euroopa riikidest Sloveenia ja Slovakkia kõrval kolmas.

EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas ütles möödunud kuul, et euro tulek ei too kaasa kinnisvararallit, kuna erasektoril on kaelas suured laenud, pangad on uute laenude andmisel ettevaatlikud ja tööturul olukord kehv.

Allikas: Ehitusuudised.ee

 

Keskpank: mais kodulaenu turg veidi elavdus

Eesti Panga teatel muutus eluasemelaenude turg mais veidi aktiivsemaks.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrsi sõnul kahanes eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude ja liisingute maht selle aasta mais eelmiste kuudega võrreldes kõige vähem - 0,2 protsenti ehk 600 miljoni krooni võrra.

Mai lõpus oli laenu- ja liisinguportfelli maht 245 miljardit krooni, mis on 6,6 protsenti väiksem kui aasta tagasi ning võrdväärne 2007. aasta lõpu tasemega.

Kuigi mais väljastati rohkem laene kui eelnevatel kuudel, pole laenuaktiivsus siiski veel oluliselt tõusnud. Ettevõtetele väljastati kokku üle 3,3 miljardi krooni laene ja liisinguid. Väljastatud eluasemelaenude maht oli samuti mais selle aasta suurim, ulatudes 578 miljoni kroonini ning ületades tänavu esimest korda aastataguseid näitajaid.

Üle mitme kuu halvenes mais laenuportfelli kvaliteet, kui üle 60 päeva viivises olnud laenude maht kasvas 821 miljoni krooni võrra ning nende osakaal laenuportfellis tõusis 7 protsendini. Portfelli kvaliteet halvenes ettevõtete, peamiselt kommertskinnisvara sektori laenude tõttu.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud eluasemelaenude maht aga kahanes 77 miljoni krooni võrra, moodustades 4,5 protsenti kõikidest eluasemelaenudest.

Allikas: ERR

 

Maa-amet pani üle Eesti müüki 278 kinnistut

Maa-amet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele 278 Eesti eri paigus asuvat kinnistut.

Müügis olevatest kinnistutest 263 asuvad Harju maakonnas, neist 32 Tallinnas. 14 kinnistut asuvad Rapla ja üks kinnistu Järva maakonnas.

Tallinnas müügis olevatest kinnistutest kalleim on Neeme tänav 36 asuv 4,3 hektari suurune kinnistu. Kinnistul puudub sihtotstarve ning selle alghind on 10,8 miljonit krooni.

Kinnistute enampakkumine toimub 14. ja 16. juunil.

Allikas: City24

 

Tallinna üüriturg ülepakkumises

Uus Maa atesteeritud konsultant Kristina Sõmerik ütles, et  hetkel ületab Tallinna üüriturul  pakkumine nõudlust.

"Hinnad on stabiilsed olnud viimased kuus kuud," märkis ta ning prognoosis samasugust jätku järgnevaks pooleks aastaks. "Peale euro tulekut olukord kindlasti muutub, kuid hetkel on keeruline prognoosida, kui palju," osutas ta.

Sõmerik tõdes siiski, et Eesti üüriturg liigub kasvavas joones ja on tugevnemas.

Hiljuti teatas Forenomi, et neil on  plaan võtta 2010. aasta lõpuks üürile 100 edasiüürimiseks sobivat korterit. Kuidas hinnata nende konkurentsivõimet? Sõmerik vastas, et konkurents on sel firmal olemas ning võimalik, et esimene aasta võib nende kui uustulnuka jaoks tulla keeruline.

Ta lisas, et ei näe suurt potentsiaali kinnsvaraarendajate ja Forenomi või sarnaste ettevõtete koostöös kinnisvaraturul, kuna arendajate eesmärk on  müüa. "Üürimajade turg on Eestis väike, ehkki olemas," märkis ta.

Allikas: Ehitusuudised.ee